22. juulil tähistatakse maailma ajupäeva ehk World Brain Day’d, mille tänavune teema „Aju tervis: ligipääs kõigile“ rõhutab, et igaühel peab olema võimalus oma aju tervist hoida ning saada õigel ajal vajalikku teavet, uuringuid, ravi ja tuge.
Maailma Neuroloogiaföderatsiooni andmetel elab maailmas mõne neuroloogilise seisundiga üle 3,4 miljardi inimese. Kuigi aju ja närvisüsteemi haiguste ennetamises, diagnoosimises ja ravis on tehtud suuri edusamme, ei ole vajalik abi kõikjal võrdselt kättesaadav. Takistuseks võivad olla ravi maksumus, spetsialistide vähesus, pikad ooteajad, teenuste kaugus ja neuroloogiliste haigustega seotud häbimärgistamine.
Maailma ajupäeva 2026 kampaania keskendub võrdsele ligipääsule, varajasele märkamisele ja sekkumisele, ennetusele ning kodulähedaste tervishoiu- ja tugiteenuste arendamisele. Teadlikkuse suurendamisele peavad järgnema ka tegelikud muutused teenustes ja tervisepoliitikas. Maailma ajupäeva kampaania ja põhisõnumite kohta saab lähemalt lugeda Maailma Neuroloogiaföderatsiooni veebilehelt SIIN.
Aju tervist saab toetada iga päev
Viljandi Haigla mälukliiniku patsiendijuhise järgi aitavad aju tervist hoida suitsetamisest loobumine, alkoholi tarvitamise piiramine, mitmekülgne toitumine, regulaarne liikumine ja kvaliteetne uni. Tähelepanu tasub pöörata ka kuulmisele, nägemisele ja suutervisele ning vajalik on regulaarne veresuhkru, kolesteroolitaseme ja vererõhu mõõtmine ning südameveresoonkonna haiguste ennetus ja ravi. Aju vajab ka vaimset ja sotsiaalset aktiivsust. Uute oskuste õppimine, lugemine, keeleõpe, muusika, mängimine ja teiste inimestega suhtlemine aitavad hoida aju tegevuses. Pikaajalise üksinduse, ärevuse, depressiivsuse või suure stressi korral tasub otsida tuge lähedastelt, perearstilt või vaimse tervise spetsialistilt.
Juhendi „Aju tervise hoidmiseks“ koostasid Viljandi Haigla mälukliiniku juhataja Eleri Luhamets, neuropsühholoog René Randver ja mäluõde Eneli Kaugerand. Tutvu patsiendijuhisega, kust leiad põhjalikumad soovitused toitumise, liikumise, une, vaimse aktiivsuse ja üldise tervise jälgimise kohta SIIN
Kust saada abi?
Aju tervise hoidmine ei ole ainult inimese enda ülesanne. Sama olulised on probleemide varajane märkamine ning kättesaadavad tervishoiu- ja tugiteenused.
Viljandi Haigla mälukliinik pakub terviklikku abi inimestele, kellel kahtlustatakse dementsust. Teenus hõlmab varajast diagnostikat, ravi ja haiguse kulu jälgimist ning vajaduse korral ka patsienti ja tema lähedasi toetavaid teenuseid. Mälukliinikusse suunab perearst või eriarst e-konsultatsiooni kaudu. Esmase vastuvõtu teeb mäluõde, millele järgneb neuroloogi või geriaatri vastuvõtt. Vastuvõtule soovitatakse tulla koos lähedasega.
Dementsuse või mäluprobleemidega seotud küsimustes saab nõu Dementsuse Kompetentsikeskuse info- ja usaldusliinilt 644 6440. Mälukliiniku vastuvõtu, patsiendijuhiste ja toetavate teenuste kohta saab lähemalt lugeda Viljandi Haigla veebilehelt.
Kasutatud allikad
World Federation of Neurology: World Brain Day 2026 – Brain Health: Access for All
Viljandi Haigla patsiendijuhis „Aju tervise hoidmiseks“