Ajakiri “Eesti arst” kirjutab, et aastaks 2050 kolmekordistub dementsusega inimeste arv maailmas, mistõttu on ülimalt vajalik dementsuse välditavaid riskitegureid teada ja mõjutada.

Artiklis viidatakse Global Burden of Disease uurimisgrupi, mille tegevust koordineerisid USAs Seattle’is paikneva Washingtoni ülikooli teadlased, koostatud dementsuse levimuse prognoosile 2050. aastaks 635 seni avaldatud epidemioloogilise uurimuse baasil.

Lähiminevikus on dementsusega inimeste arv maailmas pidevalt suurenenud, aastatel 1990–2016 117 % võrra. Selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku juurdekasv ning eluea pikenemine, mistõttu kasvab ka eakate inimeste arv, maailma rahvastik vananeb. Vanusega on paratamatult seotud kognitiivse võimekuse langus. Prognoosi kohaselt jätkuvad kirjeldatud demograafilised protsessid järjest suurenevas mahus. Enam kasvab dementsusega naiste arv, naiste ja meeste suhe saab eeldatavasti olema 1,69.

Uuringutega on välja selgitatud mitmed dementsuse mõjutatavad riskitegurid – suitsetamine, rasvumine, arteriaalne hüpertensioon, diabeet, väheliikuv eluviis, madal haridustase. Prognoosi kohaselt on 2050. aastaks loetletud riskitegurid dementsuse põhjuseks 7 miljonil inimesel.

Teadlaste prognoosi arvestades tuleb senisest tõhusamalt hakata selgitama ja juurutama meetmeid dementsuse välditavate riskitegurite mõjutamiseks nii ühiskonna kui ka isiku tasandil.