Dementsusega inimeste hooldus ja toetamine on kujunemas üha olulisemaks teemaks. Kuna elanikkond vananeb ja eluiga pikeneb, on ka dementsusega inimeste arv suurenemas ning sellega seotud väljakutsed muutuvad üha laiema ühiskonna jaoks märkimisväärseks. Dementsussündroomiga kaasnevad erinevad väljakutsed, sealhulgas käitumisprobleemid, mis nõuavad süvenemist ja pidevat tähelepanu.
Dementsuse Kompetentsikeskus korraldas 15. augustil Tallinnas hotell Dzingel konverentsikeskuses ja 18. augustil Wittensteini Tegevusmuuseumis Paides seminari “Dementsus ja käitumisprobleemid – teooria, põhjused ja praktilised nõuanded”. Seminar tõi kokku üle saja osaleja, sh hoolekandeasutuste töötajaid, õdesid, arste, sotsiaaltöötajaid ja teisi dementsusega inimeste igapäevaelu toetajaid.
Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas avas seminari, tuues esile dementsusega inimeste hooldamise keerukuse, mis võib olla nii emotsionaalselt kui füüsiliselt äärmiselt kurnav ning tihtipeale ei mõisteta, kui suur koormus see võib olla lähedaste jaoks. Oluliste küsimustena tõstis ta esile, kuidas leida tasakaal lähedase inimese hooldamise ja isikliku heaolu vahel ning rõhutas elukestva õppe rolli – pideva enesetäiendamise ja uute teadmiste omandamise olulisust.
Seminari esinejaks ja koolitajaks oli Rini Blankers, tunnustatud tippspetsialist Hollandist. Rini Blankers on viimased 15 aastat spetsialiseerunud dementsusega inimeste käitumisprobleemide analüüsimisele ning nendele põhjuste ja asjakohaste sekkumiste leidmisele. Ta on viimase 20 aasta jooksul teinud koostööd paljude spetsialistidega Eestis, viies läbi mitmesuguseid koolitusi, seminare ning korraldades Eesti spetsialistide õppekäike Hollandisse.
Dementsuse Kompetentsikeskus soovib südamest tänada kõiki seminaril osalejaid ning väljendada suurt rõõmu selle üle, et huvilisi oli nii palju.
Rini Blankersi teadmised ja kogemused on kahtlemata hindamatuks ressursiks meile kõigile.
Tagasiside küsimustikus kajastuvad seminaril osalejate uued teadmised ja saadud praktilised nõuanded, mida plaanitakse edaspidi oma igapäevatöös rakendada. Allpool toome välja mõned väljavõtted tagasisidest:
„Kõik algab suhtumisest ja iseendast, mis on oluline alus dementsusega inimeste toetamiseks.“
„Oskan nüüd ära tunda vaskulaarse dementsuse märke ja püüan uusi teadmisi teadlikult rakendada“
„Seminar andis praktilisi juhiseid, kuidas lahendada probleemseid olukordi ning millist tuge pakkuda dementsusega inimeste lähedastele“
„Oluline õppetund oli, et dementsusega inimestele tuleb anda aega ja ruumi ning mitte kiirustada nende tegevuste organiseerimisega“
„Oskan nüüd eristada erinevaid dementsuse vorme“
„Käsikontakti tähtsus on oluline viis dementsusega inimestega suhtlemisel“
„Tuleb mõelda lihtsalt ja ennekõike tagada oma turvalisus, kui tegeletakse dementsusega inimestega“
„Tundsin ära mitmete klientide seisundid vastavalt nende kirjeldustele. See teadmine võimaldab mul suunata oma tähelepanu ja abi nende inimeste abistamisel tekkinud takistustele ning leida neile sobivaid lahendusi“
„Sain teada, et äärmiselt oluline on uurida inimese minevikku ja elusündmusi, mis aitavad dementsusega eaka käitumist mõista. Samuti on oluline teada dementsuse vormi. Praktilistest nõuannetest jäid meelde lõhna ja teismelisena kuulatud muusika kasutamine rahustamiseks ja muidugi käte hoidmise tehnika“
